FUNDASAUN KULTURAL LE-ZIAVAL

Email: marciadeoliveira2512@gmail.com /jpaolobatista@gmail.com

ISTÓRIA FUNDASAUN KULTURAL LE-ZIAVAL

Grupu Kultural Le-Ziaval hari’i ka hamrik iha tinan 1998, liu husi inisiativu Juventude Timor oan ne’ebé iha momentu neba hala’o hela estudus iha Yogyakarta (Indonesia), ho nia objetivu dahuluk mak atu bele hatudu kona-ba kondisaun povu Timor-Leste liu husi apresentasaun dansa kultural husi eventu tradisional, muzika, teatru, puizia ho atividades arte kultural seluk tan hodi bele fó hanoin katak Povu Timor-Leste iha duni ninia lisan no tradisaun rasik ne’ebé diferente ho tradisaun husi Indonesia. Demonstrasaun movimentu kultural ida ne’e mos hanesan intensaun polítika klandestina juventude atu atrai atensaun mundu tradisional atravez existensia polítika diplomátiku iha rai Indonesia.

Grupu ne’e ho nia naran “Le – Ziaval” adopta husi lian Fataluku Lospalos ne’ebé hateten “Le” katak uma , “Ziaval“ katak ri’in ha’at nu’udar uma lisan Lospalos.

Grupu Le-Ziaval hafoin tama iha era Independénsia, liu husi suporta Sala Leitura Xanana Gusmão mak Grupu Kultural ne’e ba registu iha FONGTIL 2002 no atualiza nia estatutu legal sai hanesan Fundasaun Kultural ida ne’ebé previstu iha artigu 54º, do Decreto-Lei noº 5/2005, de 3 Agosto no emitido iha Dili, 07 de Maio de 2014. Sai hanesan menbrus Rede Feto iha 2017, Fundasaun ne’e ikus mai hamri’ik iha mahon Sala Leitura Xanana Gusmão.

Haktuir dadus atualizadu, hafoin sai hanesan Fundasaun Kultural Le-ziaval konsege halibur miletantes ho nia total númeru 3,000- 5,000 pessoas (feto no mane) no agora dadaun iha membrus ne’ebé mak ativu hamutuk 80 to 120 pesoas jovens no labarik feto-mane.

Fundasaun Le-Ziaval dezenvolvidu ho nia atividades oi-oin ne’ebé mak fahe ba divisaun sira hanesan:

· Dansa Kulturais

· Muzika Trdisionais

· Teatru ka drama

· Pesquiza

· Jovem Hadomi Natureza

· Organiza evento kulturais (EO )

OBJETIVU, VISAUN & MISAUN

Kultura husi ema Timor oan mak heransa husi multi-dimensional – kombinasaun impressionante tradisaun ema Timor oan rasik ho influénsia Portugueses, Xinesa no Indonesia. Ida ne’e mak bele hare’e hetan husi arkitetura lokal, atividades kulinária, istilu hatais no atividades artístikas.

Kultura ema Timor oan kontinua moris iha arte no produtus artesanais, hanesan mos iha dansa no músika. Tema kultural modernu no antigu, inkoperadu iha dezenha tais – produtus têxteis, tenoaria no eskultura madeira ka pintura ai sira. Nune’e mos grupos kultural sira sei aprezenta dansa kultural no músikas no anima ho kombinasaun aprezentasaun oioin.

Kosekuénsia kultura multi-dimensional mak sai obstaklu ba iha preserva kultura original. Timor-Leste iha rikusoin dansa kultural oioin ne’ebé mak mosu iha seremonia tradisionais no eventu kultural sira. Aproximasaun atividades sientífiku no programa arte kultura no turismu barak mak hala’o ona ho esforsu atu kultiva fali dansa kultura Timor-Leste nian husi festival nasional no mos iha atende ba eventu internasionais. Iha duni ona mos estudu balun hala’o no arkiva ona iha museum Xanana ne’ebé lokaliza iha iha Sala Leitura Xanana nobele hetan husi video dokumentasaun sira.

Tamba ida ne’e estabelesimentu Fundasaun Kultural Le-Ziaval mak ho moris ho nia fundamentu moto ka prinsipiu valores kultural ida tenik “Hatene Ó Nia Kultura , Futuru ba Ó nia Jerasaun”.